Heldur Karmo (16. V 1927 Tallinn – 17. VI 1997 Tallinn) oli eesti luuletaja, viljakas laulutekstide autor. Ta õppis Jakob Westholmi Poeglaste Gümnaasiumis ning noodilugemise sai selgeks Voldemar Sauli viiulitundides. Karmo haridustee katkestas haigestumine poliomüeliiti.
Heldur Karmo esimesed värsid, följetonid ja proosakatsetused ilmusid 1946. aastal. Ta oli üks ansambli Swing Club asutajaliikmeid ning hoolitses kollektiivi laulutekstide eest. Aastatel 1954-1961 kirjutas estraadikavu Tallinna Töönduskooperatsiooni Kultuuribaasi ja kontsertkavade vahesketše ENSV Riikliku Filharmoonia tellimusel. Osales 1959. aastast filharmoonia võistluskontsertidel, kus tema looming pälvis ridamisi auhindu. Aastatel 1976 ja 1984 omistati talle vabariiklik muusikaalane aastapreemia.
Heldur Karmo laulutekstid kõlavad kino- ja telefilmides “Vallatud kurvid”, “Juhuslik kohtumine”, “Varastati Vana Toomas” ja “Võtmeke”. 1978. aastal andis kirjastus Eesti Raamat välja Heldur Karmo autoritekstide valikkogu “Unustuse jõel”. Tema tekste on esitatud laulupidudel, need on ilmunud sadades laulikutes ja loendamatutel helikandjatel.
Poolsajandi vältel rikastas Heldur Karmo eesti levimuusikat ligemale 4000 laulutekstiga, millest neljandiku moodustas originaal- ning ülejäänu tõlkelooming.
Luuletaja pärandist annab ülevaate 2025. aastal ilmunud raamat „Heldur Karmo. Elu muusikas“.

1927
1946
1947
1949
1953
1955
1959
1961
1966
1967
1971
1972
1976
1978
1980
1984
1986
1988
1993
1997

1927

16. mail sündis Tallinna Linna Keskhaigemajas Heldur Kamberg (aastast 1935 Karmo).
1927

1946

Ajalehtedes „Rahva Hääl“, „Noorte Hääl“ jm ilmusid Heldur Karmo esimesed värsid, följetonid ja proosakatsetused.

1946

1947

Heldur Karmo oli üks ansambli Swing Club asutajaliikmeid. Ta hoolitses kollektiivi laulutekstide eest ning koostas ansambli tegevust kajastavat almanahhi.

1947

1949

Sündis Uno Naissoo ja Heldur Karmo esimene ühine lugu „Kiigepeo reinlender“, hilisema nimega „Arglik brigadir“.

1953

Esimese Heldur Karmo tekstina ilmus heliplaadil Uno Naissoo viisile kirjutatud pala „Võisteldes“. Esitajaks Georg Ots.

1953

1955

Estonia teatris etendusid esimesed Heldur Karmo stsenaariumidega estraadikavad “Kevad estraadil” ja “Märkmikuga käes”. Lavale seadis need Felix Urve.

1955

1959

Filharmoonia esimese võistluskontserdi peapreemia pälvis Arne Oidi ja Heldur Karmo „Meie Mall“.

Heldur Karmo kirjutas tekstid mängufilmis „Vallatud kurvid“ kõlanud Gennadi Podelski lauludele. Ajatuks sai „Mõtisklus“ Georg Otsa esituses.

1959

1961

Heldur Karmo kirjutas laulutekstid filmile „Juhuslik kohtumine“. Filmist välja praagitud Uno Naissoo ja Heldur Karmo „Tule minu valevasse purjepaati“ võitis filharmoonia lauluvõistlusel parima rahvaliku laulu tiitli. Estraadižanri parimaks kuulutati Karmo ja Gennadi Podelski koostöös sündinud „Millest räägib tuul“.

1961

1966

Valmis muusikaline film „Meloodia 66“. Teiste seas kõlas filmis Tiiu Variku ettekandes „Eile veel“, mis oli Heldur Karmo eestindus Lennon / McCartney palast „Yesterday“. Tegu oli esimese biitlite loo salvestusega Eestis.

 

 

1967

Heldur Karmo tegi oma esimese Eurovisiooni võiduloo tõlke. Sandie Shaw esitatud „Puppet on a String“ sai eestlastele tuttavaks Heli Läätse esituses ja kandis nime „Hüpiknukk“.

1967

1971

Filharmoonia võistluskontserdi peapreemia pävis Arne Oidi ja Heldur Karmo „Suveöö“. Samal aastal sündis ka tandemi igihaljas „Mis värvi on armastus“.

1971

1972

Lauluvõistluse „Tippmeloodia“ tiitli pälvis Arne Oidi ja Heldur Karmo pala „Nii kaugel kõik“, filharmoonia võistluskontserdi võitis sama tandemi „Unustuse jõel“.

1976

Laul „Hüvasti, Galja!“ tõi Uno Naissoole ja Heldur Karmole ENSV muusikaalase aastapreemia.

1976

1978

Kirjastus Eesti Raamat andis välja Heldur Karmo autoritekstide valikkogu “Unustuse jõel”.

1978

1980

XIX üldlaulupeol tuli naiskooride esituses ettekandele Gennadi Podelski ja Heldur Karmo “Peolaul”.

1980

1984

Arved Haugi viisile kirjutatud „Rahu hällilaul“ tõi Heldur Karmole ENSV muusikaalase aastapreemia.

 

1986

Viimase Arne Oidi nimelise lauluvõistluse peapreemia pälvis Mikk Targo ja Heldur Karmo kirjutatud „Head uut aastat!“

1988

Heldur Karmolt sai eestikeelse salmi kolmes keeles esitatud laul „Ärgake, Baltimaad!“,  mida on nimetatud ka Balti riikide mitteametlikuks hümniks.

1993

Ilmusid Heldur Karmo biitlite tõlkeid koondavad laulikud „The Beatles. 8 päeva nädalas“.

 

1997

17. juunil suri Tallinnas Heldur Karmo. Luuletaja rahupaik asub Tallinna Liiva kalmistul.